Saída mak Ekonomia Azúl ba Timor-Leste?

Konseitu kona-ba Ekonomia Azúl evolui iha mundu tomak no iha instituisaun barak, no la iha definisaun ida de’it  ne’ebé  universalmente (katak, hotu-hotu) simu.

 

Iha Timor-Leste, adota ona konseitu ida kona-ba Ekonomia Azúl ne’ebé permite mudansa ida iha modelu dezenvolvimentu Timor-Leste nian,ne’ebé integra tasi – trasu identitáriu timoroan nian – hanesan ativu fundamentál ida ba kriasaun rendimentus, prosperidade no fortalesimentu valores sosiais, kulturais no ambientais povu timornian, ho forma ne’ebé justa no ekitatiuva (ka, hanesan). Abordajen ne’e inklui, mós mitigasaun (ka, redusaun) no adaptasaun ba alterasoens klimátikas.

Definisaun ne’ebé Timor-Leste adota ona:

Konjuntu polítikas ho asoens integradas ne’ebé, ho enfoke (katak, sentra liu) iha tasi, apoia dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país nian,ho baze iha boas prátikas ambientais, ho forma diversifikada, sustentável no inkluziva,ne’ebé garante ekilíbriu ba longu prazu iha ekosistemas no rekursus mariñus (ka, tasi nian).

Konseitu ne’e engloba pilár prinsipál tolu:

  • Sosiál – redúz, jera rendimentus no hadi’a kondiseons moris timoroan tomak nian.
  • Ekonómiku – inklui konsumu, produsaun, komérsiu, servisus no investimentu.
  • Ambiental – foka iha protesaun ekosistemas ho rekursus umanus.

Kuadru estratéjiku ba Ekonomia Azúl azul de Timor-Leste

 

Ho baze iha konseitu kona-ba Ekonomia Azúl ne’ebé adota ona ba Timor-Leste, Governu define vizaun ida,

objetivu ida ho misaun ida.

 

VIZAUN ba Timor-Leste:

Investe iha kreximentu setores kosteirus, mariñus no marítimus signifika katak asegura dezenvolvimentu sustentável no inkluzivu ba timoroan tomak, aumezmu tempu promove oseanu ida saudável ho baze iha koñesimentu sientífiku.

 

OBJETIVU prinsipál mak:

Define no implementa polítikas ho inisiativas estratéjikas no integradas, hodi rekorre ba koñesimentu sientífiku no komunitáriu ne’ebé bele transforma área marítima no kosteira, iha timor nia jurisdisaun, hanesan fonte oportunidades dezenvolvimentu ekoómiku, sosiál no ambientál – ne’ebé sustentável no inkluzivu.

 

MISAUN Governu Timor-Leste nian mak:

Promove koñesimentu, protesaun, konservasaun ho uzu sustentável rekursus naturais mariñus no kosteirus iha ámbitu nasionál no internasionál, atu nune’e garante binómiu reziliénsia hasoru alterasoens klimátikas ho dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál no ambientál jerasoens atuais no futuras.

 

 

«Timor ne’e TASI! Timor: Azul, Sustentável no inovadór»

(TASI hanesan akrónimu ida ne’ebé forma ho liafuan Tetun «Timor, Azul, Sustentável no Inovadór»)

Estrutura Ekonomia Azúl: Polítika ho Planu Asaun

AVIZU LEGAL

AVIZU IMPORTANTE

Website ida ne’e Gabinete Fronteiras Marítimas husi Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas fornese hodi fasilita ema sira ne’ebé lee website ida ne’e, atu aprende kona ba Timor-Leste nia luta ba fronteirs marítimas permanente. Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas no Gabinete Fronteiras Marítimas la simu responsabilidade legal saida deit ba konfiansa ba informasaun saida deit mak iha website ne’e (inklui link ba dokumentu esternu sira). Informasaun iha ne’e hanesan rezumu deit no la bele foti hanesan akonsellamentu legal. Informasaun ho opiniaun sira hato’o iha website ne’e no informasaun hirak ne’ebé ligadu la reprezenta diplomátiku no la limite ka afeta direitu Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas, Gabinete Fronteiras Marítimas, ka Governu Timor-Leste.

Se iha no bele, Gabinete Fronteiras Marítimas fornese anexu no link sira iha lian Tetun.