Hahú husi restaurasaun ba Timor-Leste nia independênsia, estabelese fronteiras marítimas permanentes ne’e sai ona Timor-Leste nia prioridade nasional ida ho nia viziñu sira, Indonézia no Austrália tuir lei internasional.

Timor-Leste konkorda tiha ona fronteiras marítimas permanente ida ho Austrália iha 2018, ne’ebé konsagra ona iha Tratadu Fronteira Marítima entre Timor-Leste no Austrália, ne’ebé asina ona iha sede Nasoens Unidas nian iha 6 marsu.

Momentu ida ne’e importante tebes ba Timor-Leste, no marka rohan ba luta ida ne’ebé naruk hodi hetan nia direitus marítimas iha Tasi Timor.

Iha marsu 2002, fulan rua molok Timor-Leste restaura nia independênsia, Austrália hasees-an tiha husi jurisdisaun obrigatória orgaun internasional hirak ne’ebé bele fó rezolusaun ba disputas kona-ba fronteiras marítimas. Ida ne’e katak Timor-Leste la bele buka determinasaun ida ne’ebé kesi ba nia fronteiras marítimas ho Austrália husi tribunal internasional ida. Governu Austrália mos rekuza Timor-Leste nia konvites hodi negosia bilateralmente.

La iha tan opsaun seluk, iha abril 2016, Timor-Leste hahú opsaun legal ikus ne’ebé iha – konsiliasaun obrigatória. Konsiliasaun obrigatória mak prosedimentu ida tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi (UNCLOS) (Aneksu V, Seksaun 2) ne’ebé painel konsiliadores ida mak asisti Estadu sira hodi hetan rezolusaun amigável ida ba sira nia disputa. Liuhusi prosesu ida ne’e, Timor-Leste ho Austrália hetan ona fronteira marítima permanente ida.

Diskusaun kona-ba fronteiras marítimas ne’ebé Timor-Leste ho Indonézia halao ne’e hahú iha 2015. Estadu rua afirma tiha ona katak fronteira marítima permanente ida nia pozisaun ne’e tenke negosia bazeia ba lei internasional, liu-liu UNCLOS. Diskusaun preliminaria komesa fali molok 2018 remata, ho negosiasaun formal sei hahú iha 2019.

Atu hatene liu tan kona ba Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi 1982, inklui istória badak ba dezenvolvimentu lei internasional ba fronteira marítima, konseitu importante sira tuir Konvensaun 1982 no dalan ne’ebé mak diak hodi delimita fronteiras marítimas, hanehan iha ne’e

Atu hatene liu tan kona ba Akordu Tasi Timor, no tanba sá mak sira la sai hanesan fronteira marítima permanente, hanehan iha ne’e

Atu hatene liu tan kona ba kazu legal sira iha pasadu no agora dadaun entre Austrália ho Timor-Leste, hanehan iha ne’e

Atu hatene liu tan kona ba Timor-Leste no Indonézia nia diskusaun foin lalais ne’e kona ba fronteiras marítimas, hanehan iha ne’e

Ba Pergunta ne’ebé Ema Husu Bebeik, hanehan iha ne’e

Atu hetan kópia relevante hotu ba tratadu Tasi Timor, artigu sira foin públika lalais ne’e no rekursu sira seluk kona ba Timor-Leste no lei internasional ba fronteira marítima, hanehan iha ne’e

AVIZU LEGAL

AVIZU IMPORTANTE

Website ida ne’e Gabinete Fronteiras Marítimas husi Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas fornese hodi fasilita ema sira ne’ebé lee website ida ne’e, atu aprende kona ba Timor-Leste nia luta ba fronteirs marítimas permanente. Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas no Gabinete Fronteiras Marítimas la simu responsabilidade legal saida deit ba konfiansa ba informasaun saida deit mak iha website ne’e (inklui link ba dokumentu esternu sira). Informasaun iha ne’e hanesan rezumu deit no la bele foti hanesan akonsellamentu legal. Informasaun ho opiniaun sira hato’o iha website ne’e no informasaun hirak ne’ebé ligadu la reprezenta diplomátiku no la limite ka afeta direitu Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas, Gabinete Fronteiras Marítimas, ka Governu Timor-Leste.

Se iha no bele, Gabinete Fronteiras Marítimas fornese anexu no link sira iha lian Tetun.

Fronteira marítima

Estadu kosteiru iha direitu ba defini ka ‘delimita’ sira nia soberania ba teritóriu marítima nia luan tuir lei internasional. UNCLOS rekoñese direitu oin-oin ba área marítima hanesan tasi teritórial (besik liña tasi-ibun), Zona Ekonómika Eskluziva (ne’ebé luan to’o 200 millas naútikas husi liña tasi-ibun), no plataforma kontinental (ne’ebé bele iha Zona Ekonómika Eskluziva nia okos, ka iha sirkumstânsia balu nia bele liu tan husi Zona Ekonómika Eskluziva). Estadu idak-idak sei ezerse direitu soberania husi nia tasi-ibun to’o nia fronteira marítima.

Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian (UNCLOS)

Akordu internasional prinsipal kona ba lei tasi nian. Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi finaliza iha 1982 no vigor tiha ona dezde 1994. Husi tratadu internasional sira hotu, Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi mak tratadu ida ne’ebé hetan asina (no ratifika) barak liu iha mundu.