PERGUNTA EMA HUSU BEIBEIK

Negosiasaun ho Indonézia to’o iha ne’ebé ona?

Líderes Timor-Leste no Indonézia nian konkorda ona iha Agostu 2015 atu hafoun no haluan tan diskusaun, kona-ba fronteiras rai no tasi nian. Timor-Leste hahú ko’alia ho Indonézia hodi delimita fronteiras marítimas permanentes iha Setembru 2015. Rai balu ne’ebé seidauk hafahe ne’e sei rezolve iha tempu badak nia laran.

Iha konsultasaun fofoun kona-ba fronteiras marítimas, Indonézia no Timor-Leste dezenvolve hamutuk ona prinsípiu no mata dalan no planu servisu ba negosiasaun. Estadu rua ne’e iha kompromisu atu negosia fronteira marítima permanente ida tuir lei internasional, liu-liu UNCLOS.

Reuniaun tékniku prelimináriu entre Timor-Leste ho Indonézia hala’o ona iha 2018 no 2019 iha Singapura. Maibé, ho pandémika global COVID-19, diskusaun formal sira sei para hela to’o situasaun diak fali.

Estadu Kosteiru iha direitu atu defini ka ‘delimita’ sira nia área marítima soberana tuir lei internasional. Nasoens Unidas nia Konvensaun kona-ba Lei Tasi nian (UNCLOS) mak tratadu ida ne’ebé lidera tratadu multilateral kona-ba lei tasi nian. Timor-Leste, Austrália no Indonézia mos hola parte ba UNCLOS. Timor-Leste ratifika UNCLOS iha 8 janeiru 2013. UNCLOS rekoñese direitu oioin ba área marítima, hanesan tasi territorial (besik ba tasi-ibun), Zona Ekonómika Eskluziva (ZEE) (ne’ebé nia luan to’o 200 millas naútikas husi tasi-ibun), no plataforma continental (ne’ebé bele iha ZEE nia okos ka luan liu ZEE iha sirkunstansia balu).
Figura iha leten reprezenta saida mak Nasaun ida bele hetan tuir lei internasional, bainhira la iha reivindikasaun ne’ebé tatulak malu ho nia Nasaun viziñu sira.

Tasi territorial nia luan to’o 12 millas naútikas husi liña baze Estadu ida nian (ne’ebé jeralmente dada tuir liña bee-badak iha tasi-ibun). Estadu sira iha kontrolu ba espasu aéreu ka lalehan iha tasi teritórial nia leten no bee laran, tasi-kidun no rai-okos.

Zona Ekonómika Eskluziva nia luan to’o 200 millas naútikas hahú husi Estadu ida nia liña baze. Iha zona ne’e nia laran, Estadu sira iha direitu, atu esplora rekursu sira ne’ebe moris ka maten iha tasi-kidun, rai-okos no bee laran, inklui rekursu petróleu no peskas.

Plataforma kontinental nia luan liu husi 200 millas naútikas husi Estadu ida nia liña baze. Iha kazu balu, Estadu ida bele reivindika ba plataforma kontinental ne’ebé nia extensaun luan liu husi 200 millas naútikas bainhira iha ‘prolongamentu natural’ ba plataforma ne’e. Estadu sira bele esplora rekursu sira ne’ebé iha tasi-kidun no rai-okos plataforma kontinental ne’e nian.

Bainhira Estadu viziñu sira (ho tasi-ibun hateke malu ka rabat malu) iha reivindikasaun ne’ebé tatulak malu ba direitu ZEE ka plataforma kontinental, UNCLOS eziji atu sira buka hetan akordu ba fronteira marítima permanente ida tuir lei internasional, atu nune’e bele hetan solusaun ne’ebé ekitativa.

Determina fronteira marítima permanente ne’e kestaun prioridade nasional ida ba Timor-Leste, hanesan hakat ikus hodi estabelese nia soberania hanesan Estadu independente foun ida. Ba povu Timor-Leste, asegura direitu ba nasaun nia teritória marítima ne’e hanesan kontinuasaun ba sira nia luta ba soberania no independensia. Fronteira marítima sei fó dalan ba Timor-Leste hodi esplora no dezenvolve diak liutan rekursu mina no peskas, enkoraja negosiu no investimentu, no aumenta tan ba reseita fundu soberana nian, fundu ida ne’ebé dedika ba dezenvolvimentu prosperu ida ba povu Timor-Leste iha futuru.
 
“Asegura fronteiras marítimas mak kestaun soberania ida ba povu Timor-Leste.”

UNCLOS impoen obrigasaun ida ba Nasaun sira, atu defini sira nia fronteiras marítimas permanentes ho Nasaun viziñu sira liu husi akordu. Bainhira iha reivindikasaun ne’ebé tatulak malu (ne’e mak, distânsia entre kosta rua la tó 400 millas naútikas), baibain, lei internasional hili dalan dada liña klaran ka liña ekidistânsia entre nasaun rua ne’e, no halo ajustes tuir kondisaun relevante (se karik iha), atu nune’e bele hetan solusaun ne’ebé ekitativa.Iha kazu barak, solusaun ekitativa tuir lei internasional mak liña ekidistansia, dalaruma ho ajustamentu tuir presiza hodi konsidera mos sirkunstansia relevante sira.

Líderes Timor-Leste no Indonézia nian konkorda ona iha Agostu 2015 atu hafoun no haluan tan diskusaun, kona-ba fronteiras rai no tasi nian. Timor-Leste hahú ko’alia ho Indonézia hodi delimita fronteiras marítimas permanentes iha Setembru 2015. Rai balu ne’ebé seidauk hafahe ne’e sei rezolve iha tempu badak nia laran.

Iha konsultasaun fofoun kona-ba fronteiras marítimas, Indonézia no Timor-Leste dezenvolve hamutuk ona prinsípiu no mata dalan no planu servisu ba negosiasaun. Estadu rua ne’e iha kompromisu atu negosia fronteira marítima permanente ida tuir lei internasional, liu-liu UNCLOS.

Reuniaun tékniku prelimináriu entre Timor-Leste ho Indonézia hala’o ona iha 2018 no 2019 iha Singapura. Maibé, ho pandémika global COVID-19, diskusaun formal sira sei para hela to’o situasaun diak fali.

Indonézia iha viziñu sanulu ne’ebé fahe malu ho tasi. Husi viziñu hirak ne’e, Timor-Leste ho Palau mak Indonézia seidauk halo akordu ida kona ba fronteira marítima no nia hahú koalia ona ho nasaun rua ne’e.

Hafoin luta ne’ebé naruk no susar tebes, Timor-Leste ho Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima ida ne’ebé estabelese fronteira marítima permanente iha Tasi Timor iha 6 marsu 2018. Ida ne’e hanesan konkluzaun ba prosesu konsiliasaun ida ne’ebé susesu. Governu Timor-Leste ho Austrália halo ona kompromisu atu ratifika Tratadu ne’e iha tempu badak nia laran. Bainhira Tratadu ne’e ratifika ona, tratadu ne’e sei kesi legalmente.
Tratadu Fronteira Marítima estabelese, ba dahuluk, fronteira marítima permanente entre Timor-Leste ho Austrália iha Tasi Timor. Tratadu ne’e tau liña mediana ida iha Tasi Timor ho ajustamentu uitoan hodi hetan rezultadu ne’ebé ekitativa tuir buat ne’ebé lei internasional haruka.
Kuaze liña mediana ne’e kobre ‘objetivu hotu’, signifika katak nia kobre ‘plataforma kontinental’ (ne’ebé envolve direitu esplorasaun ba rekursu sira iha tasi-kidun, hanesan mina) no ‘zona ekonómika eskluziva’ (neebé envolve direitu esploitasaun ba bee laran, hanesan peskas). Tuir akordu ida ne’e, rekursu Greater Sunrise ne’e Timor-Leste ho Austrália fahe, ho parte maioria iha Timor-Leste nia área marítima no reseita maioria suli mai Timor-Leste.
Fronteira marítima ne’ebé konkorda ona ne’e tau kampu rekursu sira iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) ba iha Timor-Leste nia plataforma kontinental. Ida ne’e katak, la hanesan ho akordu fahe reseita uluk nian, nain ba reseita tomak iha futuru husi kampu Bayu-Undan ho Kitan sei muda hotu mai Timor-Leste. Iha oeste, fronteira tasi-kidun ne’ebé konkorda ona ne’e dada husi JPDA nia oeste no halo kampu mina Buffalo muda husi Austrália ba Timor-Leste.
Akordu kona-ba fronteiras marítimas ne’e kompletu no final, maibé, parte balu husi fronteira tasi-kidun mak sei provizoria no sei ajusta automatikamente bainhira eventu balu akontese. Fronteira tasi-kidun provizoria iha nordeste ho oeste bele muda sai tan hodi tutan malu ho pontu trilateral ne’ebé sei konkorda iha negosiasaun hirak tuir mai ho Indonézia. Ida ne’e signifika katak, depende ba rezultadu negosiasaun ho Indonézia, Timor-Leste bele haluan tan nia área marítima.

Konsiliasaun obrigatória ne’e hanesan prosedimentu ida tuir UNCLOS (Anexu V, Seksaun 2) ne’ebé painel konsiliador ida mak asisti Estadu sira hodi koko buka rezolusaun amigavel ida ba sira nia disputa. Bele uza prosedimentu ida ne’e bainhira la iha konkordansia entre Estadu viziñu sira no Estadu ida deklara tiha ona hodi sai husi jurisdisaun orgaun sira ne’ebé bele tesi lia ho rezultadu vinkulativu kona-ba disputa fronteira marítima, hanesan buat ne’ebé Austrália halo tiha ona.
Konsiliasaun obrigatória bele ajuda Estadu ida hanesan Timor-Leste hodi rezolve disputa fronteira marítima ida bainhira Estadu ne’e la iha tan opsaun seluk. Konsiliasaun ne’e painel ida ho konsiliador nain lima mak halao, hanaran komisaun konsiliasaun. Austrália ho Timor-Leste la hetan akordu ida. Atu hatene liutan kona-ba konsiliasaun obrigatória, haree [fact sheet].

Tratadu Fronteira Marítima estabelese Rejime Espesial Greater Sunrise nian ida hodi halao dezenvolvimentu, esplorasaun no jestaun rekursu hamutuk. Timor-Leste, Austrália ho kontrator petróleu relevante sira envolve iha prosesu ketak ida hodi negosia no konkorda kona-ba termu komersial dezenvolvimentu Greater Sunrise nian.
Atu hatene liutan kona-ba dezenvolvimentu Greater Sunrise nian, haree ANPM nia website www.anpm.tl

Molok Timor-Leste restaura nia independensia iha 2002, Austrália ho Nasoens Unidas halo konkordansia ba Akordu Tasi Timor, ne’ebé Nasoens Unidas mak reprezenta Timor-Leste hodi halo negosiasaun durante periodu tranzisaun. Akordu ne’e loke dalan hodi fahe rekursu temporariamente no estabelese Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) iha Tasi Timor.
Tratadu ne’e troka ho Tratadu Tasi Timor, ne’ebé Governu Austrália ho Timor-Leste konkorda no asina iha 20 maiu 2002 – loron restaurasaun ba independensia.
Hafoin Tratadu Tasi Timor, Austrália ho Timor-Leste konkorda hodi halo akordu provizoriu kona-ba área Greater Sunrise, ho naran Akordu Unitizasaun.
Tratadu Akordu Marítima Balu iha Tasi Timor (CMATS) ne’e asina iha 12 janeiru 2006. Durante negosiasaun ba tratadu ne’e mak alegadamente Austrália halao espionajen ba Timor-Leste nia ekipa negosiasaun.
Hanesan parte medida harii konfidensialidade ne’ebé konkorda ona durante prosesu konsiliasaun ne’e, iha 10 janeiru 2017 Timor-Leste ezerse nia direitu hodi hakotu CMATS unilateralmente. CMATS mate iha fulan tolu tuir mai, iha 10 abril.
Tratadu Tasi Timor aplika tuir nia formatu original hanesan akordu provizoriu molok ratifika Tratadu Fronteira Marítima no vigora. Hanesan preparasaun ba ratifikasaun ba Tratadu, Timor-Leste ho Austrália servisu hamutuk ho kontrator hirak ne’ebé halao hela operasaun iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) hodi finaliza akordu tranzisional, atu nune’e bele transfere kampu relevante sira ba Timor-Leste bainhira Tratadu ne’e vigora ona.

AVIZU LEGAL

AVIZU IMPORTANTE

Website ida ne’e Gabinete Fronteiras Marítimas husi Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas fornese hodi fasilita ema sira ne’ebé lee website ida ne’e, atu aprende kona ba Timor-Leste nia luta ba fronteirs marítimas permanente. Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas no Gabinete Fronteiras Marítimas la simu responsabilidade legal saida deit ba konfiansa ba informasaun saida deit mak iha website ne’e (inklui link ba dokumentu esternu sira). Informasaun iha ne’e hanesan rezumu deit no la bele foti hanesan akonsellamentu legal. Informasaun ho opiniaun sira hato’o iha website ne’e no informasaun hirak ne’ebé ligadu la reprezenta diplomátiku no la limite ka afeta direitu Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas, Gabinete Fronteiras Marítimas, ka Governu Timor-Leste.

Se iha no bele, Gabinete Fronteiras Marítimas fornese anexu no link sira iha lian Tetun.