Governu Aprova Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi ida ne’ebé Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste [2025 – 2035]

Governu aprova ona, iha reuniaun Konsellu Ministrus iha 20 Fevereiru 2026, “Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi ida ne’ebé Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste [2025–2035]”, hodi konsolida tasi hanesan pilár sentrál ida husi nasaun nia dezenvolvimentu sustentável no husi estratéjia nasionál Ekonomia Azul.

Desizaun ida-ne’e reflete kompromisu husi IX Governu Konstitusionál ba diversifikasaun ekonómika, kreximentu inkluzivu no protesaun ambiente tasi, hodi promove ekonomia tasi ida ne’ebé reziliente no sustentável bazeia ba aprosimasaun ekosistema no bazeia ba koñesimentu sientífiku no komunitáriu.

Iha loron ne’ebé hanesan, 20 Fevereiru 2026, Konsellu Ministrus aprova mós instrumentu estratéjiku xave rua seluk ba avansu ajenda nasionál Timor-Leste nia Ekonomia Azul:

  • Projetu Dekretu-Lei ne’ebé estabelese Fundasaun sira ba Ordenamentu no Jestaun Espasu Marítimu, hodi kria enkuadramentu legal ida ba organizasaun integrada no sustentável Timor-Leste nia espasu marítimu;
  • Proposta Rezolusaun Governu kona-ba Konta Satélite Oseanu, ba implementasaun Pilar 15 husi Polítika no Planu Asaun, ne’ebé estabelese baze ba Konta Satélite Oseanu hanesan instrumentu estatístiku ida ne’ebé dezeña atu sukat ho loloos kontribuisaun husi ekonomia tasi ba ekonomia nasionál.

 

Saida mak Ekonomia Azul ba Timor-Leste?

Iha Timor-Leste, adota ona konseitu Ekonomia Azul ne’ebé apoia mudansa ida iha modelu dezenvolvimentu nasionál, hodi tau tasi — elementu integrante identidade Timoroan nian — iha sentru fontes rendimentu, prosperidade no fortalesimentu valór sosiál, kulturál no ambientál, iha dalan justu no ekuitativu. Aprosimasaun ida-ne’e inklui mós mitigasaun no adaptasaun ba mudansa klimátika.

Definisaun ne’ebé Timor-Leste adota:

Konjuntu ida husi polítika no asaun integradu sira ne’ebé, ho foku ba tasi, apoia nasaun nia dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál bazeia ba prátika ambientál sira ne’ebé di’ak, ho maneira ida ne’ebé diversifikadu, sustentável no inkluzivu, hodi nune’e garante ekilíbriu ba tempu naruk husi ekosistema no rekursu tasi nian.

Konseitu ida-ne’e bazeia ba pilar prinsipál tolu:

  • Sosiál – hamenus kiak, kria rendimentu no hadi’a kondisaun moris Timoroan nian;
  • Ekonómiku – promove konsumu, produsaun, komérsiu, servisu no investimentu iha setór marítimu no kosteira;
  • Ambientál –.Proteje ekosistema tasi no kosteira no rekursu naturál sira.

 

Lema ne’ebé inspira ajenda ida-ne’e maka:

«Timor e TASI! Timor – Azul, Sustentável no Inovador »

(TASI ne’e sigla ne’ebe mai husi liafuan Tetum “Timor, Azul, Sustentável no Inovador”)

 

Vizaun, Objetivu no Misaun:

Bazeia ba konseitu ne’e, Governu define ona enkuadramentu estratéjiku ba Ekonomia Azul iha Timor-Leste:

  • VIZAUN: investe iha kreximentu setór marítimu, mariñu no kosteira sei garante dezenvolvimentu sustentável no inkluzivu ba Timoroan tomak, enkuantu promove tasi saudável ne’ebé bazeia ba koñesimentu sientífiku.
  • OBJETIVU: atu dezeña no implementa polítika no inisiativa estratéjiku integradu sira — bazeia ba koñesimentu sientífiku no komunitáriu — ne’ebé transforma Timor-Leste nia área marítima no kosteira, iha jurisdisaun Timor-Leste nian, ba fonte oportunidade ekonómika, sosiál no ambientál ne’ebé sustentável no inkluzivu.
  • MISAUN: promove koñesimentu, protesaun, konservasaun no uzu sustentavel rekursu mariñu no kosteira, iha nivel nasionál no internasionál, hodi bele alkansa objetivu sentrál rua:
  1. reziliénsia ba mudansa klimátika;
  2. promosaun dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál no ambientál ba jerasaun agora no futuru.

 

Atu asesu ba Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi ida ne’ebé Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste,

KLIK IHA-NEE!

(Versan iha lian-Portugues no lian-Ingles deit!)

AVIZU LEGAL

AVIZU IMPORTANTE

Website ida ne’e Gabinete Fronteiras Marítimas husi Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas fornese hodi fasilita ema sira ne’ebé lee website ida ne’e, atu aprende kona ba Timor-Leste nia luta ba fronteirs marítimas permanente. Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas no Gabinete Fronteiras Marítimas la simu responsabilidade legal saida deit ba konfiansa ba informasaun saida deit mak iha website ne’e (inklui link ba dokumentu esternu sira). Informasaun iha ne’e hanesan rezumu deit no la bele foti hanesan akonsellamentu legal. Informasaun ho opiniaun sira hato’o iha website ne’e no informasaun hirak ne’ebé ligadu la reprezenta diplomátiku no la limite ka afeta direitu Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas, Gabinete Fronteiras Marítimas, ka Governu Timor-Leste.

Se iha no bele, Gabinete Fronteiras Marítimas fornese anexu no link sira iha lian Tetun.